RITA projekt: COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine

Projektist

Uuringu eesmärk on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks välja töötatud kriisileevendusmeetmete majanduslikku mõju. Töö fookuses on viiruse leviku otsesed ja kaudsed majanduslikud mõjud ning riikide meetmed nende mõjude leevendamiseks.

Uuring keskendub majanduslike mõjude hindamise metoodika väljatöötamisele ja sisendi andmisele teadmistepõhiste otsuste tegemisele.

Uuringu oodatavateks tulemusteks on:

1) rahvusvahelise kogemuse analüüs, mis sisaldab Eesti ja Eestiga võrreldavate riikide meetmete võrdlust, välja valitud mujal rakendatud meetmete analüüsi ning selle põhist hinnangut meetmete efektiivsusele. Oodatavad tulemused sisaldavad ka ülevaadet rahvusvahelise kogemuse kaardistusest välja kasvanud efektiivsemate meetmete kohta ning mikrosimulatsiooni mudeli tulemusi nende meetme mõjust sotsiaalmajanduslike gruppide sissetulekutele, sissetulekute jaotusele ühiskonnas ja kulust riigieelarvele;

2) sotsiaalse ja demograafilise mõju analüüs, mis sisaldab tagasivaadet kriisi algfaasi ja hetkeolukorra analüüsi, tuues välja millised on peamised tegurid, mis takistavad sotsiaalmajandusliku (erinevate sotsiaalmajanduslike gruppide) arengu tagamist. Töö käigus analüüsitakse erinevate piirangute mõju majanduse arengule (kasutades selleks sektoraalset makromudelit) tulevikustsenaariumide jõustumisel ning selliste muutuste mõju erinevate sotsiaaldemograafilise gruppide käekäigule (tuginedes rahvusvaheliselt kasutatavale maksude-toetuste mikrosimulatsiooni-mudelile EUROMOD), aga ka olulisematele tööturgu (hõive, töötus) ja sotsiaalmajanduslikku olukorda ilmestavatele näitajatele;

3) majandusmõju analüüs, mis sisaldab tagasivaadet kriisi algfaasi ja hetkeolukorra analüüsi, sh sektoripõhine tervikpilt kriisi majandusmõjust. Sektoraalse makromudeli abil analüüsitakse erinevate stsenaariumide mõju majandusele (ja sektoritele) lühiajalises perspektiivis. Pikaajalisi struktuurseid muutusi ja mõju kasvupotentsiaalile käsitlevad järeldused saavad põhinema segametoodikal, kombineerides kirjanduse ülevaadet, statistiliste andmete analüüsi ja eksperthinnanguid. Tulemite hulgas saavad olema ettepanekud seiresüsteemi väljatöötamiseks/täiendamiseks, eesmärgiga toetada kriisijuhtimise otsuseid;

4) riigi roll ja poliitikasoovitused, mis kasvavad suuresti välja eelpool loetletud analüüsidest. Nende formuleerimisel pööratakse tähelepanu, et soovitused oleks parima hetkel kättesaadava teadmise põhised ja jätkusuutlikud. Tähelepanu pööratakse ka meetmetele, mida rahvusvahelisele kogemusele tuginedes ei tasuks rakendada.

Uuringu metoodika läbivaks teljeks on rahvusvahelise meetmekaardistuse, sektoraalse makromudeli ja EUROMODi integreeritud kasutamine meetmetele võimalikult kvaliteetse mõjuhinnangu andmiseks ning nendel põhinevate poliitikasoovituste tegemiseks. Selle kõrvale kombineeritakse segametoodika (kirjanduse ülevaated, registriandmete ja statistika analüüs, sektoraalsest makromudelist eraldiseisvad EUROMODi põhised analüüsid, intervjuud, rahvusvahelised eksperthinnangud) komponendid.

Alates 1. maist 2022. aasta pikendati uuringut Ukraina kriisiga seotud teemade uurimiseks. Uuringu pikenduse eesmärgiks oli täpsustada ja analüüsida kriisi alguses sõjapõgenikelt erinevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste poolt kogutud andmeid, täpsemalt:

1) töötada välja ankeet (ja viia selle põhjal läbi küsitlus), mis võimaldaks saada Eestis riigiasutustel infot teemade kohta, mida registriandmed ei katnud;

2) analüüsida tööturgu puudutavaid registriandmeid:

3) viia läbi kvalitatiivuuring, mille fookuses olid Ukraina sõjapõgenikud, kes Eestis ei tööta ega ole Töötukassas arvel.

Ukraina kriisiga seotud teemade uurimiseks lisati tellija poolt projekti eelarvele täiendavalt 70 000€ ja projekt lõpeb 30. aprill 2023.

Uuringut teevad:

Tartu Ülikool (juhtpartner), sotsiaalteaduste valdkonnast majandusteaduskond ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudist IT mõju-uuringute keskus CITIS ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE;
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis;
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ.

Uuringu tegevuste juhtimiseks ja koostöö tagamiseks on moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuuluvad uuringu elluviijate ja tellijate esindajad.

Juhtkomisjoni kuuluvad esindajad järgmistest asutustest:

Tartu Ülikool
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
SA Eesti Teadusagentuur
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium (alates projekti pikendamisest mai 2022)

Uuringu tellijaks on SA Eesti Teadusagentuur ja tööd rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.